Läksin siis minagi oma perega pühapäeval seda looduse imet vaatama. Autoderivi oli nii pikk, et silmaga selle lõppu ei näinud.
Vetevana vaatas valvsal pilgul nõiakaevu ja uudistas seda inimmassi. Kuulda oli nii inglise, vene, soome kui ka muidugi eesti keelt.
Nõiakaev kees ja kees.
Põllu peal sulistasid luiged. Üks "inetu" pardipoeg arvas enda samuti luige olevat. Luiged pildistamisest eriti vaimustatud ei olnud ja et neid veidi lähemalt pildistada, olin sunnitud põllule minema. Tulemuseks olid poole sääreni märjad jalad. Lapsepõlv tuli meelde, kui kummikud olid alatasa kevadistest lompidest läbimärjad =)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar