Kirju sügis

Sügisene saagikoristus

Kõik meie klassi tublid lapsed oma heade tunnistustega.


Kõige usinamad raamatute lugejad.


Viktoriini esikolmiku võistkonnad.


Auhind stiilsema lauakaunistamise eest klassiõhtul.


Tublid noored õpetajad "noorte õpetajate nädalal".

I veerand on seljataga ja lapsed on kõik olnud väga tublid. Aga eriti tahan kiita kõige tublimaid ja hoolsamaid õpilasi. Kolmandas klassis on õppimine juba keerukam ja mahukam, kuid õnneks on endiselt ka neid, kel tunnistusel ainult viied. Palju oli ka neid (6), kel tuli tunnistusele vaid üks neli. Loodan, et järgmisel veerandil on siis viielisi juba rohkem.
Kõik "5" - PILLE, JANNO MARTIN, JÜRGEN, JOOSEP
"4" ja "5" - ELLO, KARL, JAN-ERIK, RISTO, MELISSA, KEIDI, ANDI, RASMUS, CHRISTYNA, KARINA, TAAVI, ANNALIISA, KARL-KRISTER, SILVER.

Kõige usinamad kooliskäijad esimesel veerandil olid: ELLO, JANNO MARTIN, KARL, JAN-ERIK, RISTO, PILLE, ANDI, KARINA. Nemad käisid koolis iga päev ja ei puudunud ühtegi tundi ega päeva. Väga tublid!

Soovin teile ilusat vaheaega! Kohtume 2. novembril.
Õpetaja Marju

Vanasõnad "uues" kuues :)

Viktoriinis oli vanasõnade kohta lünktekst, kuhu tuli sobitada õige sõna, et kokku saada vanasõna. nõnda "tekkisid" uued vanasõnad. Panen mõned siia kirja:
* Üheksa korda mõtle, üks kord lõika.
* Töö ootab tegijat.
* Igaüks on oma leiva sepp.
* Igaüks on oma moodi sepp.
* Igaüks on omaenda sepp.
* Muna muneb kana.
* Muna saab kana.
* Tilk vett rikub meepoti.
* Tilk õelust rikub meepoti.
* Nimi ei peata meest.
* Kus puud, seal tuld.
* Kus valgus, seal tuld.
* Suur tükk ajab leiva lõhki.
* Käbi ei kuku metsast kaugele.
* Nimi ei muuda meest.
* Uhkus ajab naerule, ahnus neljakäpukile.

Killukesi klassiõhtust

Klassiõhtu tekitas elevust juba hommikul. Kaugemalt tulnud lastel oli söögid-joogid kodunt kaasa võetud ja kibelesid oma kraami näitama. Peale tunde läks aga tõeliseks saginaks. Kuna seekordseks teemaks oli vanaaja Eesti, siis ilmusid lauale põnevad vanas stiilis lauanõud (savist, puidust, punutud jne), lauakaunistused (linikud, küünlaalused jms) ning huvitavad toidud. Koolidirektorgi käis meie vanaaegses stiilis laudu imetlemas. Paljud lapsed ja vanemad olid palju vaeva näinud küpsetiste või muude rahvustoitude valmistamisega. Nii oli meil laudadel omaküpsetatud leib, kartulid hapukapsaga, porgandid-kaalikad, sai meega, kaerahelbeküpsised, omavalmistatud koogid ja muud küpsetised. Kõige populaarsemaks osutusidki kodus valminud road. Jookideks olid mahlad ja kali.




Salajases hääletuses valiti välja kõige kaunimalt ja stiilsemalt kaetud laud:

Lauakaunistamise võistluse võitis ülekaalukalt ELLO - pilt 1 (ema küpsetatud leib, kama,vanaaegsed lauanõud). Teise koha võitis RASMUS - pilt 2 (stiilne lauakujundus). Kolmandat-neljandat kohta jäid jagama KARL - pilt 4 (stiilne lauakujundus) ja STEN - pilt 3 (rahvuslikud toidud:kartulid ja hapukapsas, porgandid-kaalid).

Samuel luges ühe toreda jutu, mis sobis vanaaja teema sissejuhatuseks.

Ello ja Joosep küsisid mõistatusi.

Laulupoisid laulsid fonogrammi saatel laulu "Mis me teeks", mis jutustas sellest, kuidas küll hakkama saada ilma arvuti ja telekata. Laul osutus nii populaarseks, et tuli teistkordsele ettekandele juba suuremas koosseisus. Tüdrukute aCapella (ilma saateta) lauldud laul oli õpetajast.

Seejärel oli aeg viktoriini käes. Küsimused olid vanaaja tööriistade kasutuse ja rahvakalendri tähtpäevade kohta. Lisaks tuli tunda vanasõnu. Õpetajal oli viktoriini vastuseid päris lõbus lugeda, sest üsna palju uusi vanasõnu oli juurde "tekkinud". Lõpuks panid igast võistkonnast kaks esindajat aja peale kokku vanasõnade loto ja teenisid sellega juurde boonuspunkte oma võistkonnale.


Viktoriinis saavutas I koha võistkond "LEIB" (25 p) koosseisus KARINA, CHRISTYNA, PILLE ja KEIDI.
II koha sai võistkond "HÄRJAD" (22 p) koosseisus TAAVI, JANNO MARTIN, ANDI.
III kohale jäi võistkond "KAEV" (20,5 p) koosseisus SILVER, KARL, RASMUS, KARL-KRISTER ja JAN-ERIK.
IV-V kohta jäid jagama 20 punktiga võistkonnad "PUDRU ja LEIB" ja "LEIVAAHI".

Kõige lõpuks mängisime vanaaegseid rahvamänge.
Klassiõhtu oli tore ja meeldis ka lastele, sest sooviti juba peagi uut klassiõhtut. Mina omalt poolt olin väga üllatunud, et lapsed olid selleks ürituseks nii innukalt valmistunud. Suured tänud emadele-isadele, kes aitasid nii kauneid laudu kujundada ja katta. Ilma teie abita poleks tulemus nii põnev olnud. Eriti tahan kiita Ellot, Samueli, Joosepit , laulupoisse ja laulutüdrukuid, kes aitasid klassiõhtul eeskava ja tegevusi läbi viia.

Tulemas on värvi- ja teguderohke nädal.
ESMASPÄEVAL - sinine värv ja vanaajateemaline klassiõhtu
TEISIPÄEVAL - punane värv
KOLMAPÄEVAL - kollane värv
NELJAPÄEVAL - roheline värv
REEDE - pidulikud riided ja sügispidu (reedel on 4 tundi).

Värviküllast ja toredat viimast selle veerandi nädalat!!!

FOORUM!!!!

Avasin E-kooli lehel meie klassile foorumi. Praegu olen teateid edastanud märkuste lahtris ja nii on kiitused-märkused-teated kõik pilla-palla segamini. Edaspidi panen foorumisse teated ürituste ja muu teave kohta. Lapsevanemad saavad foorumis samuti kaasa lüüa ettepanekute ja mõtetega. Loodan, et nii sujub kooli ja kodu vaheline koostöö veelgi paremini. NB! Foorumit näevad ainult klassijuhataja ja lapsevanemad (lapsed oma kontolt seda ei näe!).Edukat infovahetust!

UUS RAAMAT!

Vali endale lugemiseks uus raamat ja anna mulle teada uue raamatu pealkiri.
Septembrikuise raamatu kokkuvõtte olid lugemispäevikus kõige paremini kirjutanud: PILLE, MELISSA, ANNALIISA, JÜRGEN, ANDI, CHRISTYNA, KARINA ja KARL-KRISTER. Kiitus!

Kiitusega "5" - PILLE
Lisaks 3 "5"
13 "4"
1 "3"
Põhilisteks vigadeks olid lohakusvead: arvutusvead, tekstülesandes unustatakse ära kas küsimuse või vastuse kirjutamine, mõningaid raskusi valmistas sirglõigu joonestamisel andmete märkimine AB= 1dm=10cm jne.

Konkurss "Hoiame kokku!"

Alanud on 2009. aasta noorte leiutajate konkurss "Hoiame kokku".

Tähtaeg: 30. oktoober 2009
Auhinnafond: 150 000 krooni, pärjatud saavad parimad õpilased,
juhendajad ja koolid

Osalejad: Kõik leiutamishuvilised 1.-12. klassini*
Lase fantaasial lennata ja mõtle välja, kuidas saaksid midagi kokku hoida
(näiteks elektrit, vett, aega) või kellegagi kokku hoida (näiteks pere
või sõpradega) või lihtsalt hoida asju laiali pudenemast ( näiteks
joogikõrsi, pliiatseid või kirjaklambreid).
1.-4. klassi õpilastelt ootame konkursile joonistusi koos
kirjeldustega, kuidas õpilase leiutis aitab kokku hoida.
Lisainfot leiad aadressilt http://www.archimedes.ee/leiutaja

Etteütlus

Tänase etteütluse tegi klassist kõige paremini KEIDI. Tubli!
Lisaks 7 "5"
8 "4"
1 "2"

Eilse eesti keele kuulamisülesande tegi kõige paremini RISTO.
Tänase kuulamisülesande sooritasid kiitusega ELLO ja MELISSA.
Loodusõpetuse töövihikus olid kõik ülesanded väga hästi tehtud JÜRGENIL. Kiitus.
Kõige tublimad hallitusseente uurijad ja katsetajad olid ELLO, JANNO MARTIN, RISTO, ANDI, CHRISTYNA, KARINA, ANNALIISA. Aitäh emadele, kes lubasid toiduga "mängida" ja katseid teha.

Soovime armsale Annaliisale head paranemist ja haiglast ruttu koju jõudmist!
Sinu klassikaaslased ja õpetaja Marju

LEIVANÄDAL

Sel nädalal tähistatakse üle terve Eesti leivanädalat. Lapsed kogusid leiva kohta materjali, täna lugesime toredamaid fakte üksteisele ette. Parimatest töödest panime koridori üles stendi. Ello ema oli meile üllatusena küpsetanud leiba, mis maitses väga hästi. Karl oli uurinud oma põllumehest isa käest järgi, kuidas leib alguse saab. Kuna Karli töö oli väga omanäoline ja huvitav, siis on võimalus teistelgi seda lugeda siit:

MILLEST SAAB ALGUSE LEIB?
Selleks, et teha leiba on vaja head leivavilja. Head leiba saab rukkist. Rukis on talivili ja see tähendab, et rukis külvatakse sügisel. Minu isa külvab rukist siis, kui meie läheme kooli. Kevadel, kui lumi ära sulab, on rukkipõld kohe roheline. Minu isa paneb rukkile väetist, et see paremini kasvaks. Jaanipäeva paiku rukis õitseb, siis on rukkipõllu peal suur tolm. Kui õitsemise ajal on tuul, tuleb hea viljasaak. Rukis valmib juuli lõpus ja augusti algul. Kui vili on koristatud, hakatakse vilja kuivatama ja sorteerima. Seejärel lähevad terad veskile, kus need kroovitakse (viljaterade puhastamine kestast) ja tehakse püüli. Ja siis võivadki perenaised küpsetama hakata. Leiva valmistamiseks on vaja veel juuretist, linnaseekstrakti, soola, suhkrut, ürte, sibulat, lihatükikesi. Küpsetamise aeg sõltub ahjust ehk keskmiselt on see 1-1,5 tunni ringi.

RAHVASUU
Leiva kohta on käibel mitmeid vahvaid väljendeid ja vanasõnu. Näiteks on teada sellised muistsed kõnekäänud kui:
* Tükk leiba taskus on parem kui sulg kübara peal
* Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan
* Oma teenitud leib on magus
* Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga
* Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba
* Parem paluke leiba kui paha sõna
* Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua
* Töö kardab leiba söönud mehi

Rahvapärastes väljendites seostatakse sõna “leib” tänapäevalgi sageli rohkema kui mõnusa kõhutäiega. Näiteks on käibel väljendid:
*Leiva otsas olema (head sissetulekut teenima)
*Uut leiba otsima (uut teenistust otsima)
*Leivad ühte kappi panema (abielluma, kokku elama asuma)
*Läheb nagu leiba (kulub palju)
*Ei küsi leiba (miski võib vajalikuks osutuda)
*Otsi nagu leiba otsitakse (otsi hoolikamalt)
*Must töö, aga magus leib (raske töö, aga hea tasu)
*Teenib lõugadega leiba (töökoht nõuab palju suhtlemist)


NAER ON TERVISEKS!

Isa noomib poega: "Kui Lincoln nii vana oli nagu sina praegu, teenis ta endale ise leiba."
"See on õige," ütleb poeg," aga kui Lincoln oli nii vana nagu sina praegu, oli ta juba USA president."

"Kuule, poiss, see on nüüd küll patt, et sa leiva pärast virised," on isa pahane. "Sa mõtle - kui Napoleonil oleks Venemaal põgenedes olnud see leib, mis meil täna laual, oleks ta üliõnnelik olnud!"
"Seda küll, isa, aga siis oli see leib veel värske," vastab poeg.

"Vanaema, kas see on tõsi, et sõja ajal oli raske leiba saada?"
"Tõsi, pojake, tõsi..."
"Aga kas siis määriti võid otse vorsti peale?"

ÕPETAJATE PÄEV

Tänane õpetajate päev oli üllatusterohke. Juba hommikul kooli tulles, ootas kooli fuajees graafikanäitus. Järgmiseks üllatuseks oli fimost ehete meisterdamise kursus. Minu osavate näppude all valmisid kõrvarõngad, sõrmus ja pooleliolev kaelakee. Meisterdamine tegi kõhu tühjaks ja õpetajaid ootas mõnus kohvilaud. Seejärel toimus imeilus pidulik aktus just-just viimase lihvi saanud uues aulas.
Siinkohal tahan tänada kõiki, kes mind meeles pidasid ilusate lillede, kingituste ja piltidega ning selle päeva nii kauniks ja meeldejäävaks tegid.

1. Käitun viisakalt nii koolis kui väljaspool kooli
2. Olen sõbralik ja abivalmis
3. Olen aus ja täidan lubadusi
4. Lasen kaaslastel tunnis õppida ja õpetajal õpetada
5. Kuulan tunnis hoolega, tõstan käe, kui soovin sõna
6. Õpin igaks tunniks ja võtan kõik vajaminevad õppevahendid kaasa
7. Hoian oma töökoha korras
8. Hoian kooli mööblit ja õppevahendeid
9. Ilma loata ei võta teiste asju
10. Vahetunnis ei karju ega torma sihitult mööda koolimaja ringi

KÕIK NEED SEADUSED KEHTIVAD SIIS, KUI OLEME KOOS JA KA SIIS, KUI OLED PÄRIS ÜKSI JA KEEGI SIND EI NÄE!