Sellised nägid välja keskaja inimesed.
Piigivõitlusel tuli tabada vaenlase kilpi ja hoiduda ise vastase löökide eest. Pildil vaprad rüütlid ootamas oma järjekorda turniiril.
Mõõgavõitluseks jaotati rüütlid kahte võistkonda. Meie klass oli võistkond "Vaprad Lõvid" ja 3.b klass võistkond "Trooja". Lahing läks lahti täie hooga. Lõpuks loeti "ellujääjad" üle ja lõpliku võidu selgitamiseks tuli võistelda võistkondade kaptenitel. Nii läksid omavahel võitlusse Vapper Lõvi Joosep ja Troojalane Kenert. Võitlus oli väga tasavägine ning lõppes viigiga.
Väga põnev ja lahe oli päris vibudega lasta.
Rüütlite kombe kohaselt püüti üksteist "sadulast" maha tõugata liivakottide abil. Tüdrukud istusid sadulas, poisid proovisid tasakaalu säilitada püsti.
Sai proovida, kuidas oli vanasti häbipostis olla. Soovijatest oli lausa järjekord. Üks laps arvas, et koolis võiks ka ulakatele lastele selline häbipost olla. Piinamise asemel kõdistati häbipostis olijat.Seega oli seekord häbipostis olla päris lõbus.
Seda armsat kitsepere sai võililledega sööta.
Mõõkade väljapanek oli väga uhke. Ka ise sai neid mõõku käes hoida. Mõõgad olid päris rasked ning ei kujuta ettegi, kuidas nendega omal ajal võidelda jaksati. Isegi kahe käega mõõka tõstes oli jõudu vaja.
Käisime ka piinakambris ja surmatoas, kuid seal oli nii pime ja õudne, et ei saanud pilte teha. Nii mõnegi vapra rüütli süda vajus saapasäärde ning nii mõnigi julge sõdalane ei julenudki hirmukambritesse sisse astuda. Päris mõnus oli pärast luukeresid, kirste, kõikuvaid põrandaid, hirmsaid hääli ja pimedust taas päevavalguse kätte tulla.
Kõige lõpuks tegime ilma trotsides väikese pikniku ning kel raha veel käes "põles", sai seda kulutada jäätise ostmiseks, väikestes töökodades münte vermides, küünlaid tehes või suveniire ostes.
Lastele ja õpetajatele reis meeldis ja elamusi jagati veel järgmiselgi päeval.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar