31. oktoobril tähistatakse Halloween'iga paljudes maades hingedepäevaaega, kui oodatakse koju varem elanud inimeste hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse kodudes küünlad.
Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Even, misjuures Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Halloween on tänu oma pikale ajaloole segu paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.
18.sajandist hakkas Iirimaal levima komme tuua ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees, mis ongi halloween'i kõrvitsalaterna eelkäija. Sellisest laternast on jälgi aga ka iiri juttudes. Sealne populaarne tegelane Stingy Jack, kahtlase kuulsusega ihnuskoi, kavaldas kuradi korduvalt pühakutepäeval üle. Ühes lugudest veenis Jack kuradit puu otsa õunte järele ronima ja ise lõikas puutüvesse ringiratast ristid. Ristide pärast ei saanud kurat enam puu otsast alla ja lubas Jacki igaveseks rahule jätta, kui ta alla pääseb.Jacki ootaski muretu elu, kuid pärast surma ei pääsenud ta patuse elu tõttu taevasse, aga ka kurat ei saanud nendevahelise lepingu tõttu teda omale võtta. Jackist sai igavene rändur. Kurat viskas talle järele süsi tee valgustamiseks, Jack asetas söed õõnestatud kaalikasse ja rändas laia ilma. Iiri pärimuse järgi näeb Jacki pühakutepäeva laupäeval kaalikast laternaga pimeduses ringi liikumas.
Kuigi algselt tehti laternaid õõnestatud kaalikast, kuhu asetati süsi või küünal, siis hiljem asendas kaalikat kõrvits, millesse hakati lõikama kohutavaid lõustu ja muud halloween'ilaternatele tüüpilist.
Pikka aega on halloween olnud ka tuleviku ennustamise aeg. Levinud oli tulevase ennustamine õunte abil. Õunad, õunasiider, suhkrustatud õunad ja õunte andmine sanditajaile on tänini moes.
Halloweeni ajal riietuvad lapsed hirmuäratavatesse kostüümidesse (nõiad, vampiirid, koletised jne). Nad käivad ukse tagant ukse taha ja nuiavad maiustusi. Kui neid ei kostitata, siis on neil varuks mõni ulakas temp („Trick or treat“).

Eestimaal on halloween´i hakatud tähistama alles hiljaaegu. Kuid vanadel eestlastel oli novembriskuus sarnased tähtpäevad. Hingedepäeva tähistame 2. novembril ning süütame kodudes küünlad ning meenutame meie seast lahkunud lähedasi. Mardi- ja kadripäeval käidi maskeerituna talust tallu, et saada pererahvalt ande.