LEIVANÄDAL

Sel nädalal tähistatakse üle terve Eesti leivanädalat.
Muistsest ajast peale on kõige tähtsam toit leib. Pere toidulaual on leib olnud alati aukohal. Vanasõnagi ütleb: "Austa leiba, leib on vanem kui meie." Leiba peeti pühaks. Kui leib kogemata maha kukkus, tuli see üles tõsta ja leivale suud anda.

-Kuidas jõuab leib toidulauale saad kuulata-vaadata-lugeda siit:
-Slaidiprogrammi "Leib meie laual" saad vaadata siit:
-Multifilmi "Juss sööb leiba" saad vaadata siit:

RAHVASUU
Leiva kohta on käibel mitmeid vahvaid väljendeid ja vanasõnu. Näiteks on teada sellised muistsed kõnekäänud kui:
* Tükk leiba taskus on parem kui sulg kübara peal
* Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan
* Oma teenitud leib on magus
* Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga
* Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba
* Parem paluke leiba kui paha sõna
* Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua
* Töö kardab leiba söönud mehi

Rahvapärastes väljendites seostatakse sõna “leib” tänapäevalgi sageli rohkema kui mõnusa kõhutäiega. Näiteks on käibel väljendid:
*Leiva otsas olema (head sissetulekut teenima)
*Uut leiba otsima (uut teenistust otsima)
*Leivad ühte kappi panema (abielluma, kokku elama asuma)
*Läheb nagu leiba (kulub palju)
*Ei küsi leiba (miski võib vajalikuks osutuda)
*Otsi nagu leiba otsitakse (otsi hoolikamalt)
*Must töö, aga magus leib (raske töö, aga hea tasu)
*Teenib lõugadega leiba (töökoht nõuab palju suhtlemist)


NAER ON TERVISEKS!

Isa noomib poega: "Kui Lincoln nii vana oli nagu sina praegu, teenis ta endale ise leiba."
"See on õige," ütleb poeg," aga kui Lincoln oli nii vana nagu sina praegu, oli ta juba USA president."

"Kuule, poiss, see on nüüd küll patt, et sa leiva pärast virised," on isa pahane. "Sa mõtle - kui Napoleonil oleks Venemaal põgenedes olnud see leib, mis meil täna laual, oleks ta üliõnnelik olnud!"
"Seda küll, isa, aga siis oli see leib veel värske," vastab poeg.

"Vanaema, kas see on tõsi, et sõja ajal oli raske leiba saada?"
"Tõsi, pojake, tõsi..."
"Aga kas siis määriti võid otse vorsti peale?"